November 26th, 2009
Eile jalutasin tütraga ja sõbrannaga Kadrioru pargis. Kell oli umbes 16.00, praegu sel ajal on juba pime. Aga kui on pime, siis inimesed kodus lülitavad elektrit sisse ja see annab võimalust näha mis nende kodus toimub! See on väga huvitav ja imelik, paar minutit vaatad ja kõik on arusaadav “kes on kes”. Mis tahtsin öelda: sel päeval läksime mööda vana puumajat, esimesel korrusel aknad olid lahti, ja väike poiss 11 aastat nii hiilgavalt mängis pianiinos, kõik helid vaibusid, kuulda oli ainult pianiino mäng!
Isa oli ta kõrval,kuulas lihtsalt, aga poiss kindlasti tundis isa moraalse toetust ja uhkustunne. See andis talle nii toredasti mängida! Võin juba praegu öelda et tal on suur tulevik, tänu teda isale. Ei ole vaja oma lapsi sundida midagi teha! Vaid suunata ja armastada neid!
Sul on õigus! Lapsi pole vaja sundida, vaid armastada ja suunata neid:)
Tere!
Kasvatan kahte tütart,kes mõlemad õpivad viiulit. Üks neist on juba lõpetanud muusikakooli.Õpetajal on v ä g a kahju, et vanem tütar pole enam nii väga huvitatud pilli mängimisest. Mu süda tahab lausa lõhkeda selest valust, kuid midagi pole teha…
Ehk on noorem tütar teistsugune…
Hästi öeldud,et lapsi ei ole vaja sundida midagi tegema ! Vaid suunata ja armastada neid!;)
Mul on hea meel,et sa meiega suhtled Nastja. Eriti positiivne on see ,et sa ei pelga kirjutada eesti keeles. Oled tubli. Palju edu sulle ja ole ikka meiega !
Hmm.. mind on ka alati lummanud see õhtune teiste aknatesse vaatamine ja mõtlen tihti, mis elu nad seal elavad jne. Seda ainult jalutamise käigus.. pole konkreetselt seisma jäänud, kuna ikkagi imelik on teisi vahtida niimoodi.
Jah, olen vist liiga argipäeva vajunud ja ei suuda enam kahjuks muusikat oma kõrvus ja meeltes tajuda nagu vanasti ja unistamise olen ka unustanud.
Hetke võlu…üks moment, kui helid ja hämarus moodustasid terviku ja miski tuli otse ja vahetult. Ilus!
Nii see Tuul sinna tiiba koguneb, kui hea instruktor k6rval seisab/istub, julged “surma s6lm”ele minna vuhinaga
alguses kindalsti aitab kaasa ka “algaja 6nn”, aga t2htis on leida sel hetkel ennast ja julgeda, kui “algaja 6nn” 2ra kaob, peavad kogemused, 6nne koha t2itma.
Muusikas on m6nu,
Muusikas on toon.
Vikerkaare V6lu,
mis Tuult Sul tiiba toob.
See rahustab Su meeled,
kui “konte murrab” stress.
Kui r22gid selles keeles,
sa kysi lihtsalt, Kes?
Mindki paeluvad pimeduses valgustatud aknad ja ahvatlevad sisse kiikama. Iga akna taga toimib erinev müstiline (mulle) maailm justkui link kaugele planeedile, teise maailma. Nii palju võimalusi.
Jah, lastel tuleb aidata kasvada, neid armastades ja toetades.
Kui keegi minult küsib, et kui saaksin olla nähtamatu, et mida ma siis teekisn. Olen ikka vastanud, et libiseksin läbi inimeste kodude, peatudes igas kodus vaid mõneks hetkeks, sest siis ma näeksin kui rikas on maailm ja kui oluline koht inimestele on kodu.
Aitäh, Nastja, et räägid, kirjutad.
Tõepoolest, Nastja ja ükskõik kes, kellel on laps/lapsed…. oma lastele tuleks eelkõige olemas olla, siis tuleb juba ka kõik muu… armastus, toetus, hoolitsus, imetlus, soojus jne. Ma olen ise noor ja meie peres kasvab 9-aastane poeg, kes tegeleb võistlustantsuga. See ala on suhteliselt karm nii vaimselt lastele, treenritelegi kui lapsevanematele, iseenesest ka väga raske treeningute poolest, kui teha neid nii, et tulevikus olla keegi, keda imetlevad paljud…. kõik väikesed lapsed tahavad seda ju – kiitust, tähelepanu…. Meie pojal läheb võistlustel väga kenasti, kuid mõnikord tuleb üle elada ka väiksemaid langusi ning kui see hetk 9-aastase poisi jaoks on kätte jõudnud, on see ühe lapse jaoks draama, aga miks, kui ta vanemad toetavad teda südamest ja ei näe probleemi selles, et just nüüd ja täna sa ei võitnud…. Kaotada tuleb osata, samas oma tundeid välja näidata no ma ei teagi, tegelikult ju peaks tohtim, kuigi see on miskipärast taunitav…..