January 6th, 2010
Selle kohta kindlasti pean kirjutama siin. Kõik tahavad saada vastuse selle küsimusele.
Meie maa-elus inimene saab kasutada kõike. Maa-elu hierarhias inimene on kõige oluline. Tal on õigus otsustada ja teha reeglid meie maa-elu suhtes. Mitte kunagi mina ei öelnud, et liha söömine on halb ja ei tohi seda teha. Minu mees sööb liha, ma ütlesin, et erinevad viinerid ja vorstid ei tohi süüa! Kõik naturaalsed asjad ei anna negatiivset energi. Karusnahk päästab meid külmitamise eest. Aga nüüd on nii ilus ja külm ilm, et ainult karusnahk on meie päästmine.
Tere,
ei leidnud kahjuks kusagilt Teie kontaksandmeid,kas oleks võimalik kuidagi teiega ühendust saada? Minu meil on mmaaddii@hot.ee, siis meili teel või telefonis räägiksin täpsemalt,milles asi
Tervitades, Elis
Ma olen alati armsa Nastjaga 100% nõus, seekord aba absoluutselt mitte
Ei taha tüli tekitada, lihtsalt oma arvamust avaldada 
Kui inimene on hierarhias kõige kõrgem, siis see tähendab, et ta ka vastutab rohkem ja peab ressursidega vastutustundlikult ümber käima.
Vanal ajal talumees, kes pidi palju väljas olema ja ka külmas, siis tema kasukal olid karvad seespool ja väljast oli kasukas kaetud riidega. Sest nii on kasukas palju soojem.
Näide – http://www.vovna.ru/db/tulup.jpg
No muidugi võib tänapäeval kasutada ilusamat riiet kasuka peal, kui seal näites.
Muidugi on karusnahk sellise külmaga kõige soojem.
Kuid siiski, kas seda kantakse ainult selleks, et Tahetakse või selleks, et seda on tõesti Vaja.
Loomanahad on olnud inimese ürgne kehakate ja nende kasutamises ka tänasel päeval ei leia ma midagi halba. See on loogiline ja naturaalne, tegelikult üleüldse kõige geniaalsem materjal, kuna ükski tehismaterjal tema omadusteni veel ei küündi. Ilmselt ka ei hakka küündima.
Olen kohanud inimesi, kes on kategooriliselt karusnaha kasutamise jms loodusliku vastased. Samas nad ei jälgi muud keskkonnahoidu üldse, mida neilt nagu võiks eeldada. Inimene peaks keskkonnast hoolimisega alustama oma tarbimise ülevaatamisest hoopis.
Natukene teemast välja, aga ehk saan andeks:)
Et siis Nastja l o e b meie kommentaare,kuid küsimustele kahjuks nii tihti ei vasta. Jah,olen lugenud postlitust,kus ta ka ütleb,et ei jõua,aga kallis Nastja,kogu minu siirusega,tean tunnet, mil päevas kümme korda käid saidil ja loodad vastust. Ma ei taha üldse vinguda, ausalt,sest juba see,et kirjutad meile on imetore ja isegi olen suur lugeja! Ma lihtsalt arvan,et see väike vastus anna paljudele annab see kohutavalt lootust juurde!
aitäh lugemast,tõesti hindan,et Sa üldse kirjutad!:)
Tere Nastja!
Kuna ma ei oska hetkel teisiti Teiega ühendust võtta, siis kirjutan siia. Nimelt lootsime Teiega meie kooli tudengilehe jaoks pisikese intervjuu teha, kui oleksite nõus. Küsimused puudutavad Teie arvamust käesoleva uue aasta majanduse kohta. Kui Te leiaksite selleks aega, siis mismoodi oleks võimalik Teiega ühendust saada? Võiksin ka küsimused tegelikult iseenesest siia kirjutada või meilile, kui sobiks? Igal juhul jään vastust ootama
Tervitades, Elis
Karm tõsiasi on muidugi see, et kõik ei saa endale puhast liha lubada. Midagi toekat on aga vaja ning seega kõlbavad viinerid ja pelmeenid kah.
Muide, kui juba toidu teemadel arutamiseks läheb, siis – huvi pärast küsin rahva arvamust kamashokolaadi kohta. Lihtsalt huvi on – nõuandena ma teie arvamusi ei võta, sest mulle kamashokolaad ehk Kalevi Kamatahvel väga meeldib ja ausalt öeldes on see mu magusamenüüs juba kaua aega esikohal;)
Kamašokolaadi annab kahest otsast vaadata. Kui vaadata kõikide tehislikult tehtud maiustuste osas, siis võib ehk öelda, et kamašokolaad neist paremate hulka kuulub. On ju kodumaine ja Eesti rahvale tähtsa komponendiga. Hea, et see on esikohal ja mitte mõni välismaine kraam.
Kui vaadata üleüldse maiuseid, siis kõige paremad neist on siiski (enda kasvatatud) puuviljad või enda tehtud küpsetised, maiused.
On tehtud ka teaduslik uuring selle kohta, et keha tunneb kõige paremini ära enda valmistatud road – keha on asjal juures ja näeb, tunneb, mis söögi sisse läheb. Seega on kehal ka neid aineid kergem omastada kui süüa kellegi teise tehtud roogi.
Ja kui karusnahkadest rääkida, siis see tõepoolest inimestele omane juba vanadel aegadel sooja hoidmiseks. Kui aga minna ajas veelgi enam tagasi sinna, kust pärinevad Siberi Taigas elava Anastassia teadmised, siis seal polnud vaja loomi tappa selleks, et hoida sooja. Inimesed olid loodusega üks ning oskasid hoida sooja ka ilma kõrvaliste vahenditega. Ja seda ka pakases.
Tänapäeval on muidugi mõeldamatu, et inimene suudaks viibida 0-kraadiga tundide kaupa õues paljalt ilma külmetamata. Seda muidugi üldjuhul, erandeid leidub küll.
Mina jälle kaldun arvama, et inimesele on hukatuslik just see, et ta end planeedil kõige tähtsamaks ja võimsamaks on pidama hakanud. Inimene on vaid osa loodusest ja sellena peab ta ka käituma. St mitte tarbima rohkem, kui talle eluks vajalik on, mõtlema vaid asjade maailmale jne. Nägin hiljuti üht filmi, kus tegevus toimus Aasias ja tegelasteks oli metsas elava hõimuliikmed, kes tegelesid mee korjamisega. Võeti nii palju, kui vaja (töö nõudis palju kannatust ja vilumust), vajadusel müüdi seda, tunti end loodusega ühes, osana sellest harmooniast, orienteeruti oma maailmas suurepäraselt, loeti märke jne. Kõik olid söönud, terved ja rahul, samas polnud nad rikutud tsivilisatsiooni pahede poolt. Seega inimene ei ole (vähemalt ei tohiks olla) looduse kroon, kes üldisi seaduspärasusi eirates keelab, käseb, poob ja laseb.
Ja mis Nastja vastustesse puutub, siis ta on ju selgelt öelnud, et distantseerib end võõrastest inimestest kui abivajajatest. Kes soovib, saab osta tema ülikalleid ehteid ja loota nende positiivsele mõjule.
no pelmeenides ja viinerites küll liha sees pole ja kui ongi-on tunne ,et see liha pole ikkagist sealiha või looma oma…muidugi mis looma-see jääb teadmata….vinerid on aga tehtud lätis näiteks kananahast ja mannast ja pelmeenidki vaid riivsaiast ning täis topitud maitsekeemiat….samas-me ei tea millest on tehtud ka kamashokolaad aga me võime aimata läbi maitsmismeele,et millegist naturaalsest ja kehale väga sobilikust aga soovitan ikkagist puhast kama panna ja kohe kuivalt ja kaevuvett peale….
täpselt minu m6tted Nastja
Ja kui siit veel edasi aretada, siis tegelikult isegi kui karusnahaga end kaunistada (lisaks sooja saamisele), siis v6ib ju ka öelda, et seda ON VAJA. Naine peab end kaunisada saama! et end ilusana tunda… Ja kui saab sooja ka niimoodi, siis ju 2 kärbest ühe hoobiga. See on alati nii olnud, ega iidsete aegade inimene ka AINULT sooja saamise eesmärgil karusnahku ei kasutanud 
Niiet, relax ja k6ike m6istlikkuse piires.
Mina tavaliselt vaatan hoopis siis kuidagi viltu, kui kellelgil on näiteks kapis juba üle 10 hirmkalli kasuka (jpm), et miks tal seda vaja on, miks ta ei anneta sellele k6igele kulutatud raha hoopis abivajajaile…jne. Aga naisel v6iks siiski olla 1 kaunis kasukas, mis m6juvat naistele lausa nö “afrodisiaakumina”
To Brooke L,
miks naine PEAB end kaunistada saama kellegi teise elu hinnaga?:)See on nüüd muidugi provotseerivalt küsitud ja tore, kui ilu lisandub otstarbekusele. Üliinnukas loomakaitsja ma ka ei ole, sest loomad on meil paremini kaitstud kui inimesed. Aga just selline hoiak, et tahame olla ilusad ja peame seda kõike saama ning see ongi meie loomulik õigus, on kuidagi võõrastav ja ebaloomulik, st iseloomulik inimese mõttelend, aga mitte loomulik.
Karusnahal ja karusnahal on vahe
Näiteks lambanaha teemal ei sõdita, sest lamba liha süüakse ära ja nahka ei hakata minema viskama, kui sellest midagi kasulikku teha saab – näiteks kasuka. Samamoodi võiks ju suhtuda ka küülikunahkadesse, mis on sisuliselt liha kasvatamise lisaväärtus. Või miks ei tohiks nt loomulikku surma surnud ja koduloomana peetud laama, alpaka vm looma nahast kasukat või mõnd muud asja teha?
Hoopis teine teema on karusloomakasvanduste ebanormaalsed tingimused, kus loomi peetakse haisvates kasimata puurides, kohutavas stressis, pooleldi näljas ja ka kasvanduste töötajatele makstakse orjapalka – kõike selle nimel, et omanik saaks ratsa rikkaks nende arvelt, kelle jaoks karusnahkne kasukas on staatuse sümbol.
Meenub oma etiketiõpetaja (ei olnud Maaja Kallast
) repliik: kui naisel on täispikk naturaalne karusnahkne kasukas, siis ta ühistranspordiga ei sõida ja saapaid ei kanna. Siis on tal auto koos juhiga ja kasukaga samast hinnaklassist kingad + kübar. Seega: kui ei ole autot, juhti, kalleid kingi ega kübarat, ei ole tõesti ka võimalik karusnahkset kasukat vääriliselt välja kanda.
Olen Nastja blogi lugeja just selle tõttu, et mulle meeldib, kui inimene tajub ennast ja maailma ning elab oma sisetunde järgi sisemise tarkusega, on tasakaalus ning õnnelik. See on innustav.
Nüüd teemast. Ilus kasukas ilusal inimesel, arvan, et need loomad on õnnelikud, et nende nahast nii ilus kasukas on tehtud:)
Astale mõtisklemiseks: mis on õigem, kas üks korralik kasukas või 3 sulejopet, mis on kokku ostetud, sest odavalt saadud ning sooja ei anna. Milles tegelikult küsimus on: et kui mina ei osta kasukat, siis ma olen parem või ?
Ma arvan, et on loomulik mõttelend, et ma olen kaunis naine ja saan endale lubada riideid, milles ma ennast hästi tunnen, põhimõttel pigem vähem aga kvaliteetsed. Alati ei ole asjad nii nagu need paistavad.
Kaldun teemast kõrvale, aga Nastja, kuidas küll kaitsta ennast inimeste eest, kes teiste elu kipuvad kamandama- kontrollima? Mul on ema selline, kes süüdistab tihtilugu, et ma olevat tema peale pahane. Jälgib iga mu näoilmet. Kardan juba iga tema reageeringut. Kuidas küll ennast kaitsta? Ei jaksa enam sellise emaga koos elada. Samuti helistab ta mulle iga päev ja kurdab kuidas ikka kõik on nii halvasti ja kuidas keegi teda ei salli. Isegi välismaale helistab mulle ja saadab SMS-e. Igale poole tuleb járele. Selline tunne on, et ma ei ela oma elu, kuigi ammu täiskasvanud inimene.
Kadri, ega sa emaga ühel pinnal koos ei ela? Siis – kui leiad ressursse, ehk katsu minema kolida. Või kui pind on sinu oma, ei jää muud, kui ema sealt välja saada. Teiseks vaheta telefoninumbrit. Siin pole muud, kui et ema elab sinu peal mingeid oma kibestumisi ja elutüdimust välja ja saab rahuldust, kui sa teda haletsema hakkad. Mul näiteks õnnestus enda vanaema terrorist vabaneda alles siis, kui isa juurest ära kolisin (isa oligi pinna saanud vanaema abiga ja seetõttu arvas vanaema, et võib panna meid nagu roboteid mistahes “rituaale” tegema).
Selge on, et sa ei saa end igavesti piinata lasta, see võib sulle endale halvasti lõppeda (näiteks satud hullumajja jne).
Võid ka emale otse öelda, et ei taha teda näha – las otsib kellegi teise, kes teda haletseks. Paraku on aga sellistega raske, sest ütle mida tahes, tema sind ei kuula, äärmisel juhul hakkab raevutsema ning kui üritad vaid sõnadega hakkama saada, jääd kindlasti kaotajaks. Minu vanaema ei kuuletunud ka selle peale, kui paar korda enesevalitsuse kaotanuna tema peale käratasin. Ma olen kohanud ka daami, kes peale oma poja enesetappu avalikult seltskonnas kuulutas, et “oligi õige aeg, selline poeg oleks kõigile häbi teinud, kui oleks ellu jäänud”…
Jah, fakt on, et “tingimusteta armastus” on meie jaoks ülepingutus. Ei saa endast kõike viimseni ära anda… kuigi mõni seda tahaks.
Veel karusnahkade teemal. Muidugi on vahe, kas loom sureb loomulikku surma või on tapetud. Aga üldjuhul karusnahkade jaoks on loomad tapetud. Seega, tõesti, miks me peaksime seetõttu loomi tapma, et saada omale riideid. Arvan, et ehk jääb loomanahkadesse siiski mingi halb energia, kuna see loom on tapetud. Ma ei ole küll aktiivne loomakaitsja, kuid ma ei poolda seda. Loom on elushing, ka idamaade usundid keelavad looma tappa, mis on minu arust õige ja ilus. Arvan, et inimesena siiski ei ole mul õigust loomadele halba teha. Ma usun, et ehk saaks ka tänapäeval elada nii, et saame ennast kaitsta külmade ilmadega ilma loomi tapmata.
Inimesena sündida ja inimene olla on küll suur au, kuid ma arvan samuti, et me peaksime elama loodusega kooskõlas. Peaksime austama nii loodust kui loomi, sest elame ju nende keskel ja nende kõrval ja see polegi nii väike asi. Ehk on seda vahel raske märgata, kuid kui austame seda, mis on meie ümber ja mille keskel elame, siis niisamuti suhtub loodus meisse. Seetõttu ka need, kes elavad loodusega kooskõlas, ei pea millestki puudust tundma.
To hall kass :
ei ela emaga ühel pinnal, aga oleme nn lähedased, iga päev helistame jne. Ei tea kuidas see küll toimiks, kui ma telefoni nr ära vahetaksin. Siis ta saaks vist südamerabanduse.
Sõnadega ei tee jah midagi ära. Üheks õhtuks aitab, siis läheb tal aga meelest ja varsti on uut hoogu oodata. Ega siin midagi teha ei olegi kui kuhugi ära minna ja mida kaugemale seda parem. Samas püüab ta mind end uskuma panna, et mul on teda vaja. Kui ma endast välja lähen siis soovitab piparmünditeed juua. Küll sul on vaesekesel nõrgad närvid jne. Isa ja vend on suutnud ennast talle kaugeks teha, aga paraku on minul nõrgad närvid ja hale süda. Kuidas küll seda sidet lõhkuda??
Mulle on kusjuures öeldud ka nägijate poolt, et ta pidi mind ründama ja igal pool minuga kaasas käima. üritan ka enda kaitsmise rituaale teha, endale kaitsekihti ümber mõelda jne, aga eriti nagu ei aita.
veel samal teemal siis…
aga kas te nahast kotte ja kingi kannate? Ma ei usu, et k6ik karusnahkade vastased näiteks kannavad siis kohe kunstanahast kiiresti lagunevaid kotte ja kingi?
See lihtsalt ei hakka nii silma tänavapildis, aga oi oi kui palju nahka meie ümber ju on.
Mina kannan nahka palju. Kõik mida kannan on seanahast. Nagu ülevalpool kirjutati, et kui ka selle looma liha ära tarbitakse, siis ei ole kellelgi midagi karusnaha vastu. Või üldse naha vastu.
Kuid teine asi on spetsiaalselt karusnaha tarbeks looma kasvatamine ja tapmine. Sellisel juhul ju kasutatakse ainult väike osa loomast ära.
Nõustun Asta arvamusega, et kõige rohkem on siin Maa peal jama korraldatud just selle põhimõtte pealt, et inimene on kõige tähtsam.
To Raul:
K6igi meelejärgi ei saa olla, samuti ei saa öelda, et siga v6i lammast v6ib tappa, kuna nende liha süüakse…see pole minu jaoks mingi argument. Selle koha pealt olgu k6ik loomad v6rdsed.
ma ei t6mbaks sinna vahele nii jämedat piiri, kuna mina isiklikult olen väga külmakartlik, aga liha ma ei armasta süüa. Minu subjektiivsest vaatenurgast v6iksin isegi öelda, et mulle on looma nahk olulisem kui liha (seliseid inimesi on kindlasti veel). Kokkuv6ttes v6ib öelda, et k6igil on omamoodi 6igus ja ei ole ka
Mõtisklejale mõtiskluseks:)
Pole vaja kalduda ühest äärmusest teise:) Kolme odava sulejope ja luksusliku kasuka vahele jääb veel palju variante. Ja küsimus polnud selles, kas üks inimene on teisest parem, vaid selles, et inimene ei tohiks end üleüldiselt loodusest üle olevana tunda.
Ja on tõesti loomulik, kui inimene tunneb enda ilusana ja hästi, omades täpselt nii palju mõistkliku kvaliteediga asju, nagu tal eluks vaja on. Paraku kipume me endale rohkem ja uhkemaid esemeid ahnitsema, selle asemel, et osta nt raamatuid. Muide Sofi Oksanenil ilmus hiljuti huvitav kirjatükk, kus ta nentis, et kui varem oli Eestis pea igas kodus raamat hinnas, siis ka eestlaste seas on uuel ajal juba palju kodusid, kus raamaturiiul puudub (kellel pole piisavalt raha või kes lihtsalt hindab muid ASJU).
PS. Oleme ikka sõbrad, ma saan aru küll, et Sa ei mõtle midagi halvasti:))
Kadri, sinu probleem on mulle tuttav; nimelt ka mul endal samasugune probleem. Olen siis üritanud niiöelda mõttes seina meie vahele tõmmata ja siis üsna varsti on ema lõpetanud jonnimise nagu väike laps, kes näeb, et tema jonniga ei tegeleta. Tean, et seda on üsna raske teha; alguses oli mul see täiesti võimatu, sest on ju kahju ja tahaks aidata. Kuid siis sain aru, et kui ma lasen end selle kõigega kaasa viia, ei tee see kellegile head. Pigem palun ema eest, et tal laheneks see probleem, mis iganes ta sel hetkel on ja muud ju teha ei saa; ei saa olla niiöelda hüpiknukk kellegile.
Maarja, tänan =)
Ma natukene olen ka püüdnud karmim olla oma suhtumises. Natukene aitab küll, aga algus on raske. Peab harjutama, mis muud. Ega teise inimese muutumisele lootma jääda ei saa, peab ikka ise piire tõmbama hakkama. Raske on muidugi.
Kadri – Sinu ema käitumine on Sinu elu õppetund. Telefoni välja lülitades, mujale kolides, müüri ette ehitades, paned sa lihtsalt silmad kinni, samal ajal, kui keegi sinu jalga otsast saeb. Probleemi sa enam ei näe, kuid see ei tähenda, et seda enam olemas poleks.
Põgened selle probleemi eest ära, siis saad mehe, ainult jälgib sind, ei lase sul hingata, tuleb igale poole kaasa ning hakkab veel hullemini lämmatama kui su ema.
Elu on andnud sulle võrratu ja raske õppetunni, et sind teha tugevamaks, et sa oskaksid tulevikus selliseid olukordi mängleva kergusega lahendada.
Sinu asi on nüüd leida viis, kuidas see lahendada. Keegi ei saa sulle ette öelda, et tee nii ja nii. See on sama hea, kui lasta sõidutada end rongiga poodi – saad küll kohale, aga kuidas kodust teinekord samamoodi sinna sattuda, seda sa ei tea.
Siis saab sinust samasugune inimene nagu su ema, kes vajab pidevalt teiste abi, et ühte ja teist ja kolmandat asja lahendada.
Otsi lahendust, mitte põgene ära. Lahenduse otsimine ei tähenda mingite “energiamüüride” ehitamist või teiste käest abi palumist.
See on kohutavalt raske samm ja peaaegu ilmvõimatu meil eestlastel teha, aga tuleb istuda inimesega maha ning rääkida. Öelda, mida tema käitumine sinus tekitab ning mõttes ja reaalselt ka paluda andestust, et oled tundnud tema suhtes trotsi.
Mida rohkem viha ja pahameelt oled juba olukorra suhtes kogunenud, seda raskem on väljapääs leida, kuid olen kindel, et suudad seda teha.
Kui inimene otsib abi, siis tähendab, et tas on piisavalt jõudu, et olukord lahendada.
Edu!
Ega jah vanemad inimesed ei muutu, sest hoiakud on juba nii sisse juurdunud. Tegelikult piire seame ju iseenda jaoks ja kindlasti on ka emal sellest kasu kaudselt, nimelt saab natuke rahulikult enda ümber ringi vaadata kui temaga pidevalt ei tegeleta. Samas andestan talle oma südames, sest ta ju ikkagi minu ema. Aga üldiselt inimesed saavad ju aru, keda saab kasutada oma vajaduste täitmiseks ja keda mitte; tavaliselt nad loobuvad kui näevad, et ei ole kasu, kui inimene õnge ei lähe.
Ja mul on veel üks trikk. Nimelt ema tahab pidevalt oma kurja saatust kurta. Lasen tal siis seda telefonis teha, kuid lülitan ennast samal ajal nagu välja, see tähendab, et panen jälle seina vahele, siis ta räägib oma jutu ära ja rahuneb maha, kuid ma pole lasknud end häirida sel negatiivsusel. Tavaliselt saan aru, kas on tegemist tõsise probleemiga või mitte, üldiselt on tõsiseid probleeme vähe. Aga jah, olen juba harjutanud seda vähemalt paar aastat. Nii et niimodi nagu üritan talle toeks olla, kuid ei lase ennast põrmustada. Samas ka tean, et ta on ju õnnetu inimene seetõttu, et ta teistmoodi oma elu elada ei oska.
Nii et ole tugev! Päikest Sulle igas olukorras!
Tere
Nõustun seisukohaga, et inimene on olemuselt tähtsaim ja keeruliseim jumaluse kehastus sellel planeedil.
Miks? Sest meie keha/aju kooslus võimaldab parimal moel taevalikel olevustel elu füüsilisust läbi elada.
Kui nüüd pisut rohkem mõelda ja vähem emotsioonidel lasta vohada, siis mis on meie keha, mis on looma keha, mis on puu?
Kas see kõik kokku ei tee üht suurt energia massi, mis on ühine ja teineteist toetav.
Arvan, et looduses on absoluutselt kõik äärmiselt seotud ja teineteise elu toetuseks loodud(k.a. INIMENE, kuigi kipume oma kitsarinnalise igapäeva jamaga seda unustama).
Keegi on söödav ja keegi on sööja, kuid kumbki neist pole ju nn halb ja vale.
Ainuke asi, mis mind häirib, on inimese poolne tänulikkuse puudumine loodusele(loomad, taimed), et nad saavad oma olemasoluks nende füüsiline vorminguid kasutada.
Looduses on ju tegelikult kõik olemas, mida meie omaarust “leiutame”. Me lihtsalt ei oska seda üles leida.
Samas ei saa eirata fakti, et inimese arengu kaar on liikunud tagasi põhja, kus omandihimu nimel teiste eluvormide hävitamine on täiesti iseenesest mõistetav ja üleüldiselt aksepteeritav.
Nastja tegemisi ja kirjutisi lugedes tekib alati selline positiivne tunne
Aga kuidas Nastja oma ehetele selle väe sisse paneb, kas sellest on juttu olnud kuskil?
Rasputina,
sinu postitus tundus minevat 10-sse. Ma just nimelt saingi endale mehe, kes mind lämmatas. Selle suhte lõin ka selleks, et emast eemale saada. Tänaseks olen suutnud selle abielu lõpetada ja nn alguspunktis tagasi. Nüüd tekkis mul üleöö üks vanurist austaja, kes kipub lämmatama. Ma võiks talle tütar olla.
Viimasel ajal olen emale ka öelnud, mis tundeid tema sõnad minus tekitavad. Ta on oma ütlemistega tõepoolest veidi ettevaatlikumaks läinud. Oleme ka rääkinud sellest, et meie iseloomud on erievad ja et peaksime üksteisega rohkem arvestama. Algus on tehtud ja tundub, et see on järeleproovitud asjadest kõige tõhusam.
Hehe, paned lausa muigama
)
)
Usu mind – kui emaga saad probleemi lahendatud, siis ilmub välja ka õige mees, kel puuduvad sellised iseloomuomadused nagu lämmatamine ja soov pidevalt kontrollida ja muud häirivad omadused.
Oled otsa ju ometi väga hästi lahti teinud, super! Paraku pole ükski hea õppetund kunagi lihtne – tööd on vaja alati palju rabada, siis on kindel, et tarkus külge hakkab.
See on väga hea, et julged emaga avameelselt rääkida. Paraku on suutmatus rääkida meie eestlaste suurimaks probleemiks – hoiame endas, kogume negatiivseid tundeid ja nii ta läheb. Kui suudad selle piiri ületada, siis oled juba suutnud palju enda heaks teha. Selles osas on sul Kadri hea töö tehtud.
Nüüd peab jätkuma andestamine, negatiivsete tunnete enda küljest lahti laskmine, selgitamine, rääkimine…
Edu sulle elu raskes õppetunnis! Vaata, et kursust kordama ei jää
Tundub küll, et on elu õppetund. Sarnased probleemid koguaeg. Tänan julgustamise eest!
“Muide Sofi Oksanenil ilmus hiljuti huvitav kirjatükk, kus ta nentis, et kui varem oli Eestis pea igas kodus raamat hinnas, siis ka eestlaste seas on uuel ajal juba palju kodusid, kus raamaturiiul puudub (kellel pole piisavalt raha või kes lihtsalt hindab muid ASJU).”
Mõnel pole isiklikke raamatuid ka seetõttu, et ei jaksa osta. Või siis pole mõtet osta midagi, mida nagunii vaid korra loetakse. Selle asemel minnakse ja võetakse raamatud hoopis raamatukogust. Näiteks mina teen nii.
Kadri!
Mul on sarnased probleemid emaga. Sinu kirjeldatud emapoolne käitumine ja jutt toimub täpselt minu elus. Ta ei ürita jõuga kontrolli saavutada, kuid tekitab pideva süüdistamisega süütunde. Samuti käitub ta kõigi teiste lähisugulastega. Vahepeal kogusin endasse päris palju viha.
Siis jõudsin ise järeldusele, et see on üks minu elu õppetunde. Teda muuta ei ole võimalik. Nüüd üritan tegeleda iseendaga, et saavutada endas heatahtlik suhtumine. Eesmärk on armastus, kuigi see tundub hetkel küll väga kättesaamatu. Minu elu õppetund on õppida teda armastama sellisena nagu ta on (mind ründav ja süüdistav), osana meist kõigist, osana tervikust. Kui suudan olla rahulik ja neutraalne ei saa ta mulle ka midagi teha. Ma arvan, et sa oled ka häiritud just enese sees. Kui sa suudad ennast sundida seda olukorda rahulikult ja heatahtlikult võtma, siis ei saa ju üks sms sulle midagi halba teha. Sa pead seda olukorda enese sees muutma. Loen praegu raamatut Gunnar Aarma “Jooga”. Selle esimeses osas on ka õpetusi, mille puhul tunnen, et need on just mulle suunatud ja aitavad mind just nüüd. Jõudu edaspidiseks.