Nastja selgeltnägija

Minu igapäevane elu

«
»

Inglite kingitus 2.

December 20th, 2009

Umbes kuu aega tagasi, jalutasime Jasnaga jälle Kadrioru pargis. Oli väga ilus sügisene ilm, ja siis Jasna karjus “Mama, mama” siis ma vaatsin, et ta kõrval ( Jasna juurest 1 meeter kaugusel) istus väike kena oravke. Mitte kunagi elus ei näinud ma oravat nii lähedalt. Me vaatasime ta istus ja vaatas meid:) Pärast ta läks puu peale, lubas teha ilusa pilti endast ja läks ära.  IMG_0917

Jasna ei saa siiamaani seda oravat unustada. Iga kord, kui läheme Kadrioru pargi jalutama, ta ootab seda väikest oravat.

Oli postitatud Sunday, December 20th, 2009 kell 16:26 kategoorias Minust. Võite jälgida seda postitust RSS 2.0 voog. Võite jäta vastus, või trackback

14 vastused to “Inglite kingitus 2.”

  1. Lady M. says:
    20/12/2009 at 19:29

    Tohutult armas :) . Oravake nagu naerataks pildil :P . Kui ma kunagi väike olin, siis üks orav istus lausa minu kõrval , ega kartnud mind :) .

  2. Helena says:
    20/12/2009 at 20:06

    Ma olen ka näinud neid väikseid oravaid. Nii armsad:) Käite tihti muidu Jasnaga Kadrioru pargis? Mulle ka meeldib seal jalutada. aga kahjuks pole Sind ega Jasnat näinud:( Kuigi olen tahtnud:) Loodan kord näha teid..

  3. Brooke L says:
    20/12/2009 at 20:46

    ja mina jalutasin täna oma pojaga ja mehega siin meie kodulinna Berliini ühes pargis ja jalutades meenus, et lugesin Sinu oravaga postitust täna enne välja minekut ja siis jooksis üle meie jalutuskäigu tee pisikene p6ldhiir :D

  4. heli says:
    20/12/2009 at 21:18

    amras!

  5. tuuly says:
    21/12/2009 at 09:24

    Minul on õnnestunud oravat näha paar korda Stroomi ranna männimetsas. Lahedad loomakesed:)

  6. Hall Kass says:
    21/12/2009 at 10:21

    Tartust tunduvad oravad läinud olevat. Aga siilid on meil veel alles – näiteks minge Karlovasse ja Supilinna jalutama, siis ehk näete neid.

  7. H. says:
    21/12/2009 at 11:28

    Mustamäel männi pargis on väga palju oravaid, nad on isegi nii julged et võtavad inimeselt käe pealt pähkleid :)

  8. Diana says:
    21/12/2009 at 12:23

    Minul õnnestus kunagi Mustamäel näha kaks korda eriaegadel ühte armsat oravapoissi teel tööle…
    Ja mõlemad korrad märkasin, kuidas ta suht lähedal autoteele jooksis kõnniteelt ja maja poole…veel mõtlesin,et vaeseke, ta jookseb suure paneelmaja poole, et puud on teisel pool….
    Ja siis vaatan, et ta jookseb mööda maja seina üles ja ühele teise korruse rõdule=)))
    Jõudsin temast veel telefoniga pilti ka teha seal maja seinal, nii kift vaatepilt oli=)
    Ja teinekord nägin teda jälle, siis jäin lihtsalt seisma ja vaatasin kuidas ta jälle kuhugi rõdule kadus=))
    Nii armas, käib külas kellelgi rõdul ja teab, et seal midagi maitsvat võibolla talle=)))

  9. Miisu says:
    21/12/2009 at 12:39

    Minu lapsepõlves oli ka oravatel oma koht. Veskimetsas käisid vanemad lastega oravaid söötmas, olenemata aastaajast – aga eriti talvel. Oravad tulid lausa peo pealt pähklit võtma, siis toppisid selle tervelt ja koos koorega põske, vudisid puu juurde ja peitsid pähkli juurte vahele. Hästi kiiresti kaapisid käppadega augu, pähkel vups sisse ja kaap-kaap mulda peale. Me kogu aeg imestasime ja arutasime, kuidas nad teavad, kus nende pähklid peidus on… et kui üks orav peidab, siis kas teine valvab puu otsas ja hiilib pärast seda pähklit varastama? Või on nii viisakas, et peidab-sööb ainult oma isiklikku saaki?

    Kurb, kui Veskimets loomaaia osaks tehti ja aed ümber pandi. Kust need oravad nüüd pähkleid saavad?

    Aga Kopli pargis on ka sellised julged oravad, kes peost söövad – pensionärid söödavad neid nii hea kraamiga, et kuku pikali! Üks ostis minu ees köögiviljapoest kreeka pähkleid, et läheb koju neid puhastama ja siis viib oravatele.

    Äkki Kadrioru oravad julgevad ka peo pealt pähklit võtma tulla? Proovige järgmine kord :)

  10. K says:
    22/12/2009 at 02:34

    Tere, Nastja!
    Kirjutan Sulle, kuna süda vaevab mind.
    Mu kõige kallim ja lähedasem vanaema suri ootamatult sellel suvel. See on mõjunud minule väga rängalt. Iga päev salamisi soovin, et ma saaksin teada, kuidas tal läheb ja kas kõik on korras.Loodan vastuseid saada oma unenägudes, kuid siiani ei ole ma näinud ega tundnud midagi…igalpool valitseb ainult tühjus, mida mitte miski täita ei suuda.
    Mis sa arvad, mida ma tegema peaks, et oma südamele rahu saada?
    Olen kohutavalt õnnetu.

  11. Cassi says:
    22/12/2009 at 09:01

    Nastja, kui sa oled viimasel ajal unes näindu mingit mõisa, siis anna teada mulle. Imelik palve, ma tean, kuid ma igaks juhuks küsin.

    Tänan.

    Ps. Armas postitus :)

  12. :P says:
    22/12/2009 at 09:27

    :P Häid pühi!!! :P

  13. Riina says:
    23/12/2009 at 13:37

    Häid jõule, Nastja!:)

  14. Helina says:
    27/12/2009 at 00:25

    Nastja,
    ma ei oska seda kuidagi kirjelda, aga loodan sult kuidagi abi saada. asi on selles,et ma ei teagi praegust täpselt kas ma tõesti näen vahest asju ette või ma hakkan hulluks minema. ma toon siis ühe näite: vaatasin telekast superstaari saadet. mõtlesin, et prooviks mõelda kes läheb välja. hakkasin mõtlema ja ja midagi. vaatasin saadet edasi ja järsku tuli mul marteni nimi pähe lambist. järgmine päev läksin kooli ja klassikaaslased rääkisid saatest ja ütlesid,et marten läks välja. vot see oli creepy. selline asi kestab mul juba paar kuud ja ma ei saa aru mis minuga toimub.

    Palun, Nastja aita mind!

    Ma loodan, et ma ei kujuta seda kõike endale ette ja ei hakka hulluks minema :) .

Jäta vastus

www.Nastjaelu.com